Alusta saabunud mängude kaardistamisest: kirjuta iga uue karbi kohta üles mängijate arv, kestus, keerukus ja keel. Lisa ka üks lause, mis kirjeldab, mis teeb mängu eristuvaks (näiteks koostöö, kaardikombod või kampaania). Nii saad poe tiimile ühtse sõnavara ja kliendile selge võrdluspunkti.
Järgmise sammuna jaga värsked valikud poe riiulil selgete filtrite järgi: strateegia, seltskond, koostöö, kahele mängijale ja seiklus. Filtrid vähendavad segadust, sest klient ei pea alustama kaubamärkidest, vaid oma olukorrast. Risk on ülekategoriseerimine, seega jäta mängudele ka ristviited, kui need sobivad mitmesse rühma.
Kogenud mängijatele mõeldud strateegiamängude puhul sea esikohale infotihedus: raskusaste, otsustetihedus ja korduvmängitavus. Paku kõrvuti vähemalt kaks alternatiivi, mis erinevad ajakulu või konfliktitaseme poolest. Risk on, et liiga keeruline tutvustus heidutab, seetõttu hoia kirjeldus 30-sekundise jutuna ja paku soovi korral lisaselgitust.
Seltskonnamängude esitamisel näita kiiresti, mis tüüpi naeru ja suhtlust mäng tekitab: jutustamine, assotsiatsioon, bluffimine või kiirreaktsioon. Too välja, kas mäng sobib ka erineva kogemusega seltskonnale ja kui kiiresti reeglid selgeks saavad. Risk on valede ootuste loomine, seega ütle ausalt, kui mäng vajab suuremat gruppi või on tugevalt keelepõhine.
Koostöömängude jaoks pane paika lihtne sobitamisreegel: kas seltskond tahab mõistatamist, sündmuste haldamist või narratiivset kampaaniat. Rõhuta, kas mängus on ajasurve, kaardipakkide üllatused või rollid, mis annavad igaühele oma panuse. Risk on nn alfa-mängija efekt, nii et soovita mänge, kus info on jaotatud või otsused on paralleelsed.
Kahe mängija valikute juures küsi alati, kas soovitakse duelli või ühist lahendamist. Sea esile mängud, mis skaleeruvad ainult kahele ilma tehislike lisareegliteta, ja maini tüüpilist mänguaega tööpäeva õhtul. Risk on, et klient ostab suure karbi, mis “kahele sobib” vaid kompromissina, seega märgi riiulis selgelt “parim kahele”.
Temaatiliste seiklusmängude tutvustamisel tee samm-sammult läbipaistev: kas lugu on lineaarne kampaania, episoodiline või ühekordne stsenaarium. Selgita, kui palju on tekstilugemist, kui palju lahingut või mõistatamist ning kas mäng salvestab progressi. Risk on, et ootused sisu mahule lähevad lahku, seega ütle, kas karbis on korduvkasutatavad missioonid või ühekordse üllatusena toimivad ümbrikud.
Seosta uute mängudega tarvikud ja lisad viisil, mis lahendab konkreetse probleemi: kaardikiled kulumise vastu, karbi sisud, tärnikandikud või mängumatid laua kaitseks. Näita, kuidas väike lisa võib kiirendada setup’it ja teha korra hoidmise lihtsamaks. Risk on liigne pealesurumine, seega paku tarvikut valikuna ja põhjenda see ühe praktilise lausega.
Too poetiimi rutiini mängude hooldus ja hoiustamine: soovita niiskuse vältimist, püstist hoiustamist vaid siis, kui sisud on kinnitatud, ning varuosakottide kasutamist. Räägi ka, kuidas reeglivihikut ja komponente pärast demoõhtut kiiresti kontrollida. Risk on kadunud tükid ja pettunud kliendid, seega hoia demokomplektid eraldi ning tee inventuur lihtsa kontroll-lehega.
Lauamänguõhtu korraldamisel kasuta uute mängude tutvustamiseks kolmeastmelist plaani: üks kiire avamäng, üks põhivalik ja üks lõpetav lühimäng. Valmista ette reeglite kokkuvõte ja jaga rollid, kes õpetab ja kes tegeleb küsimustega, et vältida ummikuid. Risk on ajagraafiku venimine, seega eelista mänge, millele saad teha prooviseadistuse enne külaliste saabumist.
Lõpuks pane valmis kinkesoovituste riiul, mis seob uued mängud sihtrühmaga: pere, töökaaslased, kogenud mängijad ja kahekesi mängijad. Lisa igale soovitusele selge piirang (näiteks “vajab palju lauda” või “tekstimahukas”), et vähendada tagastusi. Risk on, et kingisaaja maitse ei klapi, seega paku vahetusprotsessi selgelt ja soovita kinkekaarti neile, kes tahavad valikut jätta saajale.